儿童湿疹用什么药
Kolmekuningap?ev on 6. jaanuaril ja kirikukalendris see p?ev, kui kolm Hommikumaa tarka (kuningat) leidsid taevas süttinud t?he j?rgi Jeesuslapse.[1][2]
Algselt t?histati 6. jaanuaril Jeesuse Kristuse sünnip?eva. P?rast Kristuse sünnip?eva nihutamist j?uluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningap?eva t?histamine. Keskaegsetes linnades kestsid j?ulupidustused toomap?evast kolmekuningap?evani. Kolmekuningap?eva on peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis j?uluaja l?puks. Tavaliselt viidi j?ulu- ja n??rikuused just sel p?eval toast v?lja. Kolmekuningap?ev on olnud oluline lastele – neil oli siis ?igus j?uluehted ?ra korjata ning j?ulumaiustused kuuse küljest ?ra süüa.[3]
Eesti rahvakalendris t?histas see j?uluaja l?ppu, olles ühtlasi selle viimane püha.[1] J?ulude ning n??ride k?rval on eestlased kolmekuningap?eva nimetanud ka kolmanda(te)ks j?ulu(de)ks. Sel p?eval toodi veel tuppa uued ?led, heinad v?i p?hud, t?ideti j?ulukombeid ja s??di pühade aja toite.[2] J?ulutoitu pidi j?tkuma kolmekuningap?evani. Selle p?eva toitude seas on nimetatud tanguvorsti, harvemini ube-herneid ja seapead. J?ululeib, mis oli kogu j?uluaja puutumatult s??gilaual seisnud, pandi nüüd kariloomade jaoks hoiule. üsna populaarne oli uskumus, et kaevuvesi kesk??l viinaks muutub. Teateid sellest on siiski m?rksa v?hem kui seoses uusaasta??ga.[3]
Tehti tulevikuennustusi, mille seas oli k?ige populaarsem ?nnevalamine sulatinaga. J?lgiti ka, milline on veest v?lja v?etud tinatüki pind: s?bruline t?hendas ?nne ning head elu, tume v?rv muret jne. ?nnevalamise tulemuse sümbolitest on varem nimetatud kirstu, risti (t?hendab surma, matuseid), h?lli (lapse saamine, sünd), s?rmust (abiellumine), voodit (pruudiks saamine, pruudi leidmine), laeva (reisimine), otra (p?llumeheseisus), püssi (soldatiseisus), hobust (pulmad, ratsav?elase seisus), roose (hea ?nn), peent tinar?bu (raha, rikkus) jms.[3]
T??de ja toimetuste osas ei erinenud kolmandad j?ulud esimestest ega teistest. Mainitud on ketruse keeldu, oluliseks on peetud t?rjemaagiliste ristide t?mbamist ustele, akendele jm., et kurjad j?ud sisse ei p??seks. ??sel vastu kolmekuningap?eva pidi tuli toas p?lema, ei tohtinud palja jalu olla, jne. Teateid on ka pühkmete v?ljaviimise keelust.
Kolmekuningap?eval oli eriti L??ne-Eestis kombeks j?uludega sarnane l?butsemine ja maskeeritult perest peresse k?imine k?ige enam karu, kure v?i kolme kuninga kujul. Kolmeks kuningaks nimetasid end perest peresse ?lut maitsma tulnud mehed.[3]
T?heldati p?evade pikenemist – p?ev l?heb kukesammu v?rra pikemaks. Et siitpeale pidi hakkama lutsu kudemisaeg, plaanitseti j??alust kalapüüki. T?histaevas ning selge hommik kuulutavat head viljasaaki, p?ikesepaiste ning külm head heinaaega. Rahva arvamises oli levinud seisukoht, et sel p?eval olla nimelt külm ilm.
Leivu keelesaare eestlastelt on p?rit t?hep?eva v?i t?htep?eva nimetus. See viitab Jeesuse sündi kuulutavat t?hte k?es kandvate nn. t?hepoiste perest peresse k?imise kombele. Sama nimetust tuntakse ka L?tis.
Aastavahetuse t?histamise l?pu saabumise kohta on t?nap?eval populaarseks saanud ütlus, et head uut aastat v?ib soovida kolmekuningap?evani. Sellele lisatakse humoorikas m??ndus, et kes soovib p?rast seda, peab "pudeli tegema".[3]
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakalendri t?htp?evade andmebaas (BERTA) (vaadatud 16.07.2013)
- ↑ 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 93
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 T?na on kolmekuningap?ev: kuusk viiakse v?lja ja kaevuvesi peaks muutuma viinaks. maakodu.delfi.ee, 6. jaanuar 2024.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Kolmekuningap?ev |
- BERTA. Sissekanne Eesti rahvakalendri t?htp?evade andmebaasis.
- 6. jaanuar on Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningap?ev. e-kirik.eelk.ee, 6. jaanuar 2024.